10 km 3-4 tundi 15 vaatamisväärsust 25 km kaugusel Tallinnast.
Matkamine pole pelgalt ühest punktist teise sõitmine ja läbitud kilomeetrite kogumine. Seisata, matkaja, sest igal kohal on rääkida oma lugu!
Matkarada kulgeb mööda Nabala karstiala põhjaosa.
Gruppide eelregistreerimine, toitlustuse tellimine: info@roosiguesthouse.ee või tel. 5669 4949
Asukoht
—— – ——
• Tallinn-Rapla maantee 15. kilomeetrilt (Tõdval) pööra vasakule ja sõida 6 km mööda Tõdva-Nabala maanteed
• Sõida Kiilist mööda Kurna-Tuhala maanteed 2 km Nabala poole, pööra paremale ja sõida mööda Lähtse-Paekna maanteed veel 3,5 km
• Tule Balti jaamast bussiga nr 116
Nabala–Paekna Matkarada on tähistatud tähekombinatsiooniga NPM. Jälgi viitasid.
Igal infotahvlil on kaart, mis näitab, kus asud ja kuhu edasi minna. Head matkamist! |
AVA KAART GOOGLE MAPSIS
Matkaraja punktid
—— – ——
![]()
Eesti Evangeelne Vennastekoguduse Nabala palvemaja on ehitatud Miku talu krundile Nabala (nõukogudevõimu ajast Paekna) külas. Eesti Evangeelne Vennastekoguduse palvemaja on
„Allikas oli päris suur, põhjas oli 4 või 5 pealtpoolt lamedat kivi, mõõtmetelt ca 1,5 x 1m, mida varem tõenäoliselt
Looba asulakoht registrinumbriga 17947 paikneb Paekna külas Kalamäe, Mäe ja Laari talude vahel ja on dateeritud I aastatuhandest kuni II
Pärn e. niinepuu on võimas oma kolme haruga. Kui uskuda vanemaid inimesi, on Mäe niin pärit juba Liivi sõja aegadest
Kabelimägi paikneb Alja ja Rebase talu maadel (praeguse Sõdinamäe tee ääres), registrinumber 17950: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17950 Kabelimägi oli muinasajal piirkonnas tähtsaimaks matusekohaks. Kalme on dateeritud
Sõdinamägi, Sõdina tänav ja Sõdina lohk Võiks jällegi olla midagi sissejuhatavat, – et vana kohanimi räägib muistsetest aegadest.. maastik on
Kuristiku kurisu paikneb Kuristiku ja Tõnuri talude vahel. Kurisu ehk kuristik on karstumise tagajärjel tekkinud karstivorm, mille põhjast toimub pinnavee
Möldri kuristikust neeldub Vana-Angerja jõgi Kassaru maa-alusesse jõkke, mis on kindlaks tehtud keskjooksust alates, kulgedes Angerja oja ja Kurevere karstioru
Nabala kool avati Kurevere külas; kooli sisseõnnistamine toimus 4. nov. 1870. aastal . Ajaleheartikli katkeid avamispäevast vanas kirjaviisis: „Nüüd on
Kaheharulist Kuivajõe karstiorgu Nabalas on esmakordselt kujutanud oma 1796. aastal valminud Tallinna kreisi kaardil Tuhalast pärit kartograaf Ludwig August
Kohutav lahing toimus Nabala ja Piissoo küla piiril pühapäeval, 24. augustil 1941. Vene sõjavägi ehitas Proosamardi ja Ratassepa talu vahele
Ämmartsu mägi teise nimega ka Tornimägi, Ämmatse/ Ämmarduse/ Hämartese/Ärmatse/Ämmartsoni/Härmatise mägi – nimevariante on palju. Ämmartsu mägi on 49,9 m merepinnast.
Põhjasõjaaegne katkusurnuaed Piissoo külas asub vana teekoha kõrval. Säilinud on surnuaeda piirav kiviaed. Teadmine paigast on põlistel kohalikel inimestel tänaseni
Asulakoht registrinumbriga 17948 paikneb Ida, Abro, Väljajüri ja Külaotsa talu maadel: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17948 Asulakoha tumedast kultuurikihist võivad arheoloogid leida muistset keraamikat,
Paekna allikjärv asub Paekna (end. Nabala) külas. Suured ümberkorraldused on siin paigas toimunud 1960. aastatel ja 1987. aastal. Nabala jõgi
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas algavad Vatla mõisaga, mis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807.
Vatla Maalinn asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse ovaalne õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg
Kahekorruseline juugendsugemetega peahoone püstitati 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast
