Kabelimägi paikneb Alja ja Rebase talu maadel (praeguse Sõdinamäe tee ääres), registrinumber 17950:
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17950
Kabelimägi oli muinasajal piirkonnas tähtsaimaks matusekohaks. Kalme on dateeritud Kristuse järgsest ajast keskajani.
Mäge on maininud juba J. Jung ja teatanud, et seal olnud kolme talu tuuleveskid peal ning Alja talu põllu seest olla kündes palju inimese luid ja relvade tükke välja tulnud.
V. Mägiste poolt 1924. a. koostatud kihelkonna kirjeldusest saame leidude osas lisa ehete – pronksist käevõrude, sõrmuste, kettide näol. Tarberiistadest on mainitud hobuse suuraua tükke. Alja talu peremehe jutu järgi olevat kalmest välja tulnud 30 – 40 putkega ja putketa odaotsa.
Mingil ajal olevat kalmevaret lõhkunud varanduse otsijad. Nende kaevamisest jäi umbes 2 m sügavune ja 6 m laiune auk. Kaevise augus olevat surnud maetud umbes 70 cm sügavusele peaga läände. Keset kalmistut olnud umbes 7 m läbimõõduga kividest ring, mis olevat olnud tuuleveski aluseks.
Veel 20. sajandi alguses olnud kivikalme kohal Rebase talu tuulik. Öösel olevat veskis käinud vaimud, kes häirisid veskilisi. Kivikalmest möödudes olevat kuuldud sahinat”, vestas Laari talust Valmi Toajaak (snd. 1923 Kerde). Paika nimetati ka Linnamäeks, kust nägi selge ilmaga Tallinna torne ja korstnaid, mäletab Alja talust Laine – Astrid Bils (snd. 1928). Linnamäe kõrgus on 49,3 m merepinnast.
1970 – ndatel aastatel täheldas arheoloog Vello Lõugas prooviauke kalmesse tehes tumedamat mulda ja inimluutükke. Kalme on kaitse alla võetud 1974. aastal.
Vaata teisigi matkarajal asuvaid punkte siit: Nabala-Paekna matkarada
