—— – ——
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas Roosi Loodusmaja ümbruskonnas
Siin lehel on toodud mõned ajaloolised kohad, mis huvi pakkuda võiksid. Vaatamisväärsused Lääneranna vallas on mitmekesised ning kindasti leiab igaüks endale midagi vaadata.
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas ei piirdu vaid maapeal asuvate objektidega. Väga olulised vaatamisväärsused Lääneranna vallas on ka kindasti väiksed saared ehk laiud mida leiab ka Paatsalu lahest, neist eriliseim on kidasti Oosäär.
—— – ——
10 km raadiuses olevad vaatamisväärsused
![]()
13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar.
Hanila muuseum on asutatud 22. aprillil 1993. aastal. Külastajatele avatud 1996. aasta septembrist. Muuseum asub endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu
Uue-varbla mõis eraldati Vana-Varbla mõisast 1799. aastal (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast), loomisajal kuulus ta von Nasackinitele.Varaklassitsistlik
Kirik on ehitatud aastal 1861. Varbla Urbanuse kirik on 19. sajandil ehitatud kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Helmkülas. Kiriku kaitsepühak on paavst Urbanus I. Täpsema info liead siit. Vaata ka teisi
Lihula mõis on ehitatud kunagise linnuse kõrvale ja pärineb 19. sajandist ning tegemist on klassitsisliku mõisa ansambliga. Praegu asub mõisahäärberis
Lihula kirik on ehitatud 1876-1878 a. ja on neogooti siilis. Lihula Eliisabeti kirik asub Tallinna maantee 11 Lihulas. Kirikut kasutab Lihula Eliisabeti kogudus. Vaata ka
Lihula linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents 1234-1251. Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.[1]
Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest
Salevere salumägi on omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri
1-2 saj. pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud
—— – ——
Lihula kandi vaatamisväärsused
![]()
13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar.
Hanila muuseum on asutatud 22. aprillil 1993. aastal. Külastajatele avatud 1996. aasta septembrist. Muuseum asub endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu
Uue-varbla mõis eraldati Vana-Varbla mõisast 1799. aastal (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast), loomisajal kuulus ta von Nasackinitele.Varaklassitsistlik
Kirik on ehitatud aastal 1861. Varbla Urbanuse kirik on 19. sajandil ehitatud kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Helmkülas. Kiriku kaitsepühak on paavst Urbanus I. Täpsema info liead siit. Vaata ka teisi
Lihula mõis on ehitatud kunagise linnuse kõrvale ja pärineb 19. sajandist ning tegemist on klassitsisliku mõisa ansambliga. Praegu asub mõisahäärberis
Lihula kirik on ehitatud 1876-1878 a. ja on neogooti siilis. Lihula Eliisabeti kirik asub Tallinna maantee 11 Lihulas. Kirikut kasutab Lihula Eliisabeti kogudus. Vaata ka
Lihula linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents 1234-1251. Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.[1]
Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest
Salevere salumägi on omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri
1-2 saj. pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud
—— – ——
Virtsu kandi vaatamisväärsused
![]()
13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar.
Hanila muuseum on asutatud 22. aprillil 1993. aastal. Külastajatele avatud 1996. aasta septembrist. Muuseum asub endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu
Uue-varbla mõis eraldati Vana-Varbla mõisast 1799. aastal (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast), loomisajal kuulus ta von Nasackinitele.Varaklassitsistlik
Kirik on ehitatud aastal 1861. Varbla Urbanuse kirik on 19. sajandil ehitatud kirik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Helmkülas. Kiriku kaitsepühak on paavst Urbanus I. Täpsema info liead siit. Vaata ka teisi
Lihula mõis on ehitatud kunagise linnuse kõrvale ja pärineb 19. sajandist ning tegemist on klassitsisliku mõisa ansambliga. Praegu asub mõisahäärberis
Lihula kirik on ehitatud 1876-1878 a. ja on neogooti siilis. Lihula Eliisabeti kirik asub Tallinna maantee 11 Lihulas. Kirikut kasutab Lihula Eliisabeti kogudus. Vaata ka
Lihula linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents 1234-1251. Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.[1]
Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest
Salevere salumägi on omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri
1-2 saj. pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud
