—— – ——
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas Roosi Loodusmaja ümbruskonnas
Siin lehel on toodud mõned ajaloolised kohad, mis huvi pakkuda võiksid. Vaatamisväärsused Lääneranna vallas on mitmekesised ning kindasti leiab igaüks endale midagi vaadata.
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas ei piirdu vaid maapeal asuvate objektidega. Väga olulised vaatamisväärsused Lääneranna vallas on ka kindasti väiksed saared ehk laiud mida leiab ka Paatsalu lahest, neist eriliseim on kidasti Oosäär.
—— – ——
10 km raadiuses olevad vaatamisväärsused
![]()
Kaheharulist Kuivajõe karstiorgu Nabalas on esmakordselt kujutanud oma 1796. aastal valminud Tallinna kreisi kaardil Tuhalast pärit kartograaf Ludwig August
Kohutav lahing toimus Nabala ja Piissoo küla piiril pühapäeval, 24. augustil 1941. Vene sõjavägi ehitas Proosamardi ja Ratassepa talu vahele
Ämmartsu mägi teise nimega ka Tornimägi, Ämmatse/ Ämmarduse/ Hämartese/Ärmatse/Ämmartsoni/Härmatise mägi – nimevariante on palju. Ämmartsu mägi on 49,9 m merepinnast.
Põhjasõjaaegne katkusurnuaed Piissoo külas asub vana teekoha kõrval. Säilinud on surnuaeda piirav kiviaed. Teadmine paigast on põlistel kohalikel inimestel tänaseni
Asulakoht registrinumbriga 17948 paikneb Ida, Abro, Väljajüri ja Külaotsa talu maadel: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17948 Asulakoha tumedast kultuurikihist võivad arheoloogid leida muistset keraamikat,
Paekna allikjärv asub Paekna (end. Nabala) külas. Suured ümberkorraldused on siin paigas toimunud 1960. aastatel ja 1987. aastal. Nabala jõgi
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas algavad Vatla mõisaga, mis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807.
Vatla Maalinn asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse ovaalne õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg
Kahekorruseline juugendsugemetega peahoone püstitati 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast
Paatsalu mõis eraldati iseseisva üksusena idapoolsest naabermõisast Paadremast 1700. aasta paiku. Tollal kuulus mõis von Pistohlkorsidele. 19. sajandil läks mõis
—— – ——
Lihula kandi vaatamisväärsused
![]()
Kaheharulist Kuivajõe karstiorgu Nabalas on esmakordselt kujutanud oma 1796. aastal valminud Tallinna kreisi kaardil Tuhalast pärit kartograaf Ludwig August
Kohutav lahing toimus Nabala ja Piissoo küla piiril pühapäeval, 24. augustil 1941. Vene sõjavägi ehitas Proosamardi ja Ratassepa talu vahele
Ämmartsu mägi teise nimega ka Tornimägi, Ämmatse/ Ämmarduse/ Hämartese/Ärmatse/Ämmartsoni/Härmatise mägi – nimevariante on palju. Ämmartsu mägi on 49,9 m merepinnast.
Põhjasõjaaegne katkusurnuaed Piissoo külas asub vana teekoha kõrval. Säilinud on surnuaeda piirav kiviaed. Teadmine paigast on põlistel kohalikel inimestel tänaseni
Asulakoht registrinumbriga 17948 paikneb Ida, Abro, Väljajüri ja Külaotsa talu maadel: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17948 Asulakoha tumedast kultuurikihist võivad arheoloogid leida muistset keraamikat,
Paekna allikjärv asub Paekna (end. Nabala) külas. Suured ümberkorraldused on siin paigas toimunud 1960. aastatel ja 1987. aastal. Nabala jõgi
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas algavad Vatla mõisaga, mis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807.
Vatla Maalinn asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse ovaalne õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg
Kahekorruseline juugendsugemetega peahoone püstitati 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast
Paatsalu mõis eraldati iseseisva üksusena idapoolsest naabermõisast Paadremast 1700. aasta paiku. Tollal kuulus mõis von Pistohlkorsidele. 19. sajandil läks mõis
—— – ——
Virtsu kandi vaatamisväärsused
![]()
Kaheharulist Kuivajõe karstiorgu Nabalas on esmakordselt kujutanud oma 1796. aastal valminud Tallinna kreisi kaardil Tuhalast pärit kartograaf Ludwig August
Kohutav lahing toimus Nabala ja Piissoo küla piiril pühapäeval, 24. augustil 1941. Vene sõjavägi ehitas Proosamardi ja Ratassepa talu vahele
Ämmartsu mägi teise nimega ka Tornimägi, Ämmatse/ Ämmarduse/ Hämartese/Ärmatse/Ämmartsoni/Härmatise mägi – nimevariante on palju. Ämmartsu mägi on 49,9 m merepinnast.
Põhjasõjaaegne katkusurnuaed Piissoo külas asub vana teekoha kõrval. Säilinud on surnuaeda piirav kiviaed. Teadmine paigast on põlistel kohalikel inimestel tänaseni
Asulakoht registrinumbriga 17948 paikneb Ida, Abro, Väljajüri ja Külaotsa talu maadel: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17948 Asulakoha tumedast kultuurikihist võivad arheoloogid leida muistset keraamikat,
Paekna allikjärv asub Paekna (end. Nabala) külas. Suured ümberkorraldused on siin paigas toimunud 1960. aastatel ja 1987. aastal. Nabala jõgi
Vaatamisväärsused Lääneranna vallas algavad Vatla mõisaga, mis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807.
Vatla Maalinn asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse ovaalne õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg
Kahekorruseline juugendsugemetega peahoone püstitati 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast
Paatsalu mõis eraldati iseseisva üksusena idapoolsest naabermõisast Paadremast 1700. aasta paiku. Tollal kuulus mõis von Pistohlkorsidele. 19. sajandil läks mõis
