Salevere salumägi on omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri ajastu Jaagarahu lademest suutis ta vastu panna mandrijää kulutavale toimele. Kõrgendiku merepoolse serva moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang tekkis alles 6000-5000 aastat tagasi, kui paeseina uhtusid Litoriinamere lained. Salumäe vastaskülje moodustab paksu kruusakihiga kaetud aeglaselt madalduv seljandik. Bioherm on lubjakivi tüüp, mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jäänustest. Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ära tunda – erinevalt tavalisest peakivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on konarlik ja urbne. Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti
Vaata ka teisi lähedalolevaid vaatamisväärsusi siit.
